Jaanalind

Jaanalinnu teaduslik klassifikatsioon

Kuningriik

Animalia

Varjupaik

Chordata

Klass

Linnud

Tellimus

Struthioniformes

Perekond

Struthionidae

Perekond

Struthio

Teaduslik nimi

Struthio Camelus

Jaanalinnu kaitse staatus:

Jaanalind Asukoht:

Jaanalinnu faktid

Peamine saak

Muru, juured, seemned, lilled

Eristav tunnus

Väikesed tiivad ning pikad kael ja jalad

Tiibade siruulatus

1,5–2 m (4,9–6,5 jalga)

Elupaik

Kõrbe- ja savannialad

Kiskjad

Hüään, lõvi, gepard

Dieet

Kõigesööja

Elustiil

• Karja

Lemmik toit

Rohi

Tüüp

Lind

Keskmine siduri suurus

1

Loosung

Suurim lind maailmas!

Jaanalinnu füüsikalised omadused

Värv

• Pruun
• Hall
• Must
• Valge
• Roosa

Nahatüüp

Suled

Tippkiirus

42 mph

Eluaeg

50–70 aastat

Kaal

63kg - 130kg (140 naela - 290 naela)

Kõrgus

1,8–2,7 m (6–9 jalga)

Jaanalind on maailma suurim lind, kelle isane jaanalind kasvab sageli üle 2 meetri pikkuseks. Jaanalind on ka maailma kiireim lind, kes suudab lühikese aja jooksul joosta kiirusega kuni 50 miili tunnis.

Vaatamata asjaolule, et jaanalind on lind, ei saa jaanalind lennata ja selle asemel põgeneb ta ähvardusel. Jaanalind kaalub üle 100 kg, mis on peamine põhjus, miks jaanalinn ei suuda lennata. Jaanalind laseb röövloomade eest peitu pugeda ka maas.

Jaanalind sööb peamiselt muru ja putukaid, sageli neid leidub maas. Jaanalind on tuntud selle poolest, et pistis pea mulda, et putukad mulda saada. Jaanalinnul on ka nii võimas löök, et see võib enamikule imetajatele saatuslikuks saada.

Jaanalind on pärit Aafrikast (ja seda oli ka varem Lähis-Idas), kuid jaanalindu kasvatatakse liha, naha ja sulgede pärast kogu maailmas.

Jaanalind muneb kõigi linnuliikide suurimad munad, kusjuures jaanalinnumuna on tavaliselt üle 10 korra suurem kui keskmine kanamuna. Jaanuari muna peetakse oma suuruse tõttu kulinaarseks delikatessiks paljudes inimkultuurides.

Seal on viis erinevat jaanalinnuliiki, mida tavaliselt leidub Aafrika kesk- ja idaosas. Erinevad jaanalinnuliigid on kõik väga sarnased, kuid sõltuvalt jaanalinnuliigist on nende suurus ja värvus erinev. Jaanalind on kõige tihedamalt seotud Austraalia emu ja Uus-Meremaa kiiviga.

Jaanalinn on kõigesööja ja sööb seetõttu mitmesuguseid taimi ja loomi. Jaanalinnu toitumine koosneb peamiselt lehtedest, rohust, seemnetest, juurtest, lilledest ja marjadest koos putukate ning aeg-ajalt väikeste imetajate ja roomajatega.

Jaanalinnu tohutu suuruse ja tohutu jõu tõttu on jaanalinnu keskkonnas vähe looduslikke kiskjaid. Jaanalinnu peamised kiskjad on lõvid ja gepardid, samuti hüäänid ja krokodillid, kui nad suudavad ühe kätte saada. Inimesed on jaanalinnu üks peamisi kiskjaid, kui nad jaanalindu jahtivad liha ja sulgede järgi.

Jaanalinnud elavad karjades, kuhu kuuluvad tavaliselt domineeriv isane, tema kanad (emased jaanalinnud) ja nende noored järglased (jaanalinnud). Paaritumishooajal teeb alfa-isane umbes 3 meetri laiuse maa-aluse ühispesa, kuhu emased jaanalinnud munevad. Pesas on sageli üle 20 muna, kuid harva juhtub, et rohkem kui paar need munad kooruvad tegelikult siis, kui kiskjad, nagu šaakalid ja hüäänid, neid röövivad. Pärast umbes 6-nädalast peiteperioodi kooruvad jaanalinnutibud munadest. Alfaisane jaanalind kaitseb jaanalindude tibusid ohu eest ja õpetab neid toitma.

1. David Burnie, Dorling Kindersley (2011) Loom, lõplik visuaalne juhend maailma metsloomadele
2. Tom Jackson, Lorenz Books (2007) Maailma loomade entsüklopeedia
3. David Burnie, Kingfisher (2011) Kingfisheri loomade entsüklopeedia
4. Richard Mackay, California ülikooli press (2009) Ohustatud liikide atlas
5. David Burnie, Dorling Kindersley (2008) Illustreeritud loomade entsüklopeedia
6. Dorling Kindersley (2006) Dorling Kindersley loomade entsüklopeedia
7. Christopher Perrins, Oxford University Press (2009) Lindude entsüklopeedia