Booby



Booby teaduslik klassifikatsioon

Kuningriik
Animalia
Varjupaik
Chordata
Klass
Linnud
Tellimus
Pelecaniformes
Perekond
Sulidae
Perekond
Sula
Teaduslik nimi
Sula Nebouxii

Booby kaitse seisund:

Vähim mure

Booby asukoht:

Kesk-Ameerika
Ookean
Lõuna-Ameerika

Booby faktid

Peamine saak
Lendkalad, sardiinid, sardellid, kalmaarid
Eristav tunnus
Suur keha suurus ja erksavärvilised jalad
Tiibade siruulatus
130 cm - 155 cm (51 tolli - 61 tolli)
Elupaik
Subtroopilised ja troopilised saared
Kiskjad
Inimene, öökullid, röövlinnud
Dieet
Kiskja
Elustiil
  • Parv
Lemmik toit
Lendav kala
Tüüp
Lind
Keskmine siduri suurus
2
Loosung
Merelinnud leiti üle Vaikse ookeani lõunaosa!

Booby füüsilised omadused

Värv
  • Pruun
  • Must
  • Valge
  • Hall
Nahatüüp
Suled
Tippkiirus
60 mph
Eluaeg
12–17 aastat
Kaal
0,9 kg –1,8 kg (2–3,9 naela)
Kõrgus
64 cm - 91 cm (25 - 36 tolli)

Pull on suur merilinnuliik, kes on tihedalt sugulasega seotud. Boobid veedavad oma elu merel kalajahil ja neid leidub Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannikul ning Vaikse ookeani lõunaosa troopilistel saartel läänes kuni Galapagose saarteni. Tuhar on kõige enam merelind Galapagose saartel.



Vaikse ookeani kagupiirkonna troopilistel ja subtroopilistel saartel ning mandri rannikul pesitsevad kuus erinevat rabakaliiki, ehkki fossiilsed tõendid viitavad sellele, et leidus arvukalt rämpspuuliike, mis on nüüdseks välja surnud ja arvatakse, et need asustatud piirkondades asuvad idas Euroopa.



Erinevad rämpsuliigid on kõik suuruse ja väljanägemise poolest väga sarnased, kuid igal rämpsuliigil näib olevat oma ainulaadselt eristatavaid tunnuseid. Erinevad rämpsuliigid on sinijalg, punajalg, pruun, Peruu, maskiga ja Nazca.

Sinijalg-põõsas on kõige tuntum põõsasliik ja seda leidub kõige sagedamini Galapagose saartel ja Ecuadoris. Sinijalg-põõsas on tuhmliikidest suuruselt teine ​​ja eristatav erksiniste jalgade järgi. Emane sinijalg-kukkel on tavaliselt veidi suurem kui isane sinijalg-kukkel ja emasel sinijalg-kukal on ka erksavärvilised jalad kui isasel sinijalgajal, kuna isase jalad on kahvatumad. Noorel sinijalgajal on ka kahvatuvärvilised jalad, mis (eriti naistel) muutuvad heledamaks, kui rind kasvab.



Punajalg-põõsas on veidi väiksem kui sinijalg-põõsas, kuid teadaolevalt on punajalg-põõsas laiem vahemik Galapagose saartelt Kariibi mereni. Nagu nimest võib järeldada, on taaskäideldud pungil heledad, punased jalad, mis on roosaka värvusega, kui taasjalgne tikk on noor. Ehkki teadaolevalt on taasjalgne moss lendlev lendleja, võib punajalgne toss olla õhkutõusmisel ja maandumisel kohmakas. Punajalg-kukk võib sukelduda läbi taeva veepinnale, et püüda kala kiirusega kuni 60 miili tunnis.

Pruun riisikas on umbes pool sinijalgase suurusest ja seda leidub Kariibi meres ja Mehhiko lahes. Pruunil rindkonnal on must pea ja selg ning valge kõht, lühikesed tiivad ja pikk saba. Pruun putukas paljuneb rannasaarte suures koloonias ja veedab talve teadaolevalt merel, hõlmates suuremat ala. Nagu teistegi rabakaliikide puhul, on ka pruun kobar sukeldumises uskumatu.



Peruu põõsas on pärit Peruust ja tšillipipra osadest ning ei ole teiste putukaliikide välimuselt nii keerukas. Peruu põõsas on Peruus leitud levinuim merelind ja on ka suuruselt teine ​​merelind, kes toodab riigis guaanot. Guano on merelindude, nahkhiirte ja hüljeste toodetud väljaheide, milles on palju fosforit ja lämmastikku ning mida kasutatakse seega väetise ja püssirohu valmistamiseks.

Maskeeritud kukal on silmaümbruse musta värvi järgi eristatav. Maskeeritud kukal on tohutu ulatus, mis ulatub Kariibi mere saartelt kuni Austraaliani. Maskeeritud röök on maailma suurim rämpsuliik ja võib kasvada ligi meetri kõrguseks. Maskeeritud kaka toitub peamiselt lendkaladest ja kalmaaridest.

Nazca putukas asub Vaikse ookeani idaosas asuvatel saartel ja on ökoturistide jaoks Galapagose saartel üks soodsamaid linde. Nazca pätil on ümaram pea kui teistel pätil ja arvatakse, et see on kõige tihedamalt seotud maskiga. Nazca booby on valge keha ja nokaga, mis on kollast või oranži värvi.

Põõsast leidub harva piirkondades, kus ta ei saa pesitseda, välja arvatud need pätikaliigid, kes veedavad sihipäraselt merel talve (nagu pruun kikk). Tüüpiliselt on vitsal paar aastat sama paaritumispartner ja teadaolevalt muneb mune aastaringselt, ehkki see sõltub suuresti tüli asustatavast alast. Tuhane muneb 1–3 muna (tavaliselt 2) ja poegivad tibud kooruvad 4–5-nädalase inkubatsiooniperioodi järel.

Tänu oma suurele suurusele ja aladele, kus ta elab. kullil on vähe looduslikke kiskjaid. Paisu peamised röövloomad on öökullid ja suured röövlinnud, kes varastavad tibusid, kuid täiskasvanud poiss on teise linnu söömiseks kaugeltki suur. Inimene on tohutu täiskasvanud röövlooma peamine kiskja ja aeg-ajalt ka paaritu hai.

Vaata kõiki 74 loomad, mis algavad tähega B

Kuidas öelda Booby ...
Katalaani keelCamablau mask
Saksa keelSinijalgsed rinnatükid
IngliseSinijalgane Booby
EsperantoSinijalgne loll
Hispaania keelSula nebouxii
Soome keelSinijalgane kukkur
Prantsuse keelSinijalgane kukkur
Heebrea keelSinijalaline tald
Ungari keelSinijalgane kukkur
Itaalia keelSula nebouxii
Jaapani keelAoashikatsuodori
HollandiSinijalgane kukkur
Poola keelSinijalgvõrk
Portugali keelPatola-de-pés-azuis
Allikad
  1. David Burnie, Dorling Kindersley (2011) Loom, lõplik visuaalne juhend maailma metsloomadele
  2. Tom Jackson, Lorenz Books (2007) Maailma loomade entsüklopeedia
  3. David Burnie, Kingfisher (2011) Kingfisheri loomade entsüklopeedia
  4. Richard Mackay, California ülikooli press (2009) Ohustatud liikide atlas
  5. David Burnie, Dorling Kindersley (2008) Illustreeritud loomade entsüklopeedia
  6. Dorling Kindersley (2006) Dorling Kindersley loomade entsüklopeedia
  7. Christopher Perrins, Oxford University Press (2009) Lindude entsüklopeedia

Huvitavad Artiklid